Vaata Musapäevad 30 kontsertide salvestusi ETVs: Kappel-Nõgisto-Steinfeldt, Singer Vinger 1. juuni Kosmikud, Linnutee 8. juuni Ivo Linna & Supernova, Justament 15. juuni Siiri Sisask, Jääboiler 19. juuni Fix, Kitarristide ansambel 22. juuni The Sun, The Limited Edition 26. juuni IN SPE 6. juuli Blacky sõpradega, HND 10. juuli Contus Firmus, Rosta Aknad 17. juuli Vaiko Eplik ja ansambel Eliit 24. juuli Pantokraator, Jümaki 27. juuli Rein Rannap ja ansambel Kosmikud, Lembit Saarsalu ja Urmas Taniloo 31. juuli Mahavok 7. august Agan-Jürjendal-Sibul, Tõnis Mägi ja Chalice 14. august
Tartu MuusikapäevadTartu Muusikapäevi on nimetatud ka levipäevadeks, rokipäevadeks ja rokkmuusika laulupeoks. Tartu muusikapäevade kontsertidel esinemine on olnud muusikutele tugevaks loominguliseks motivaatoriks ja palju legendaarset Eesti muusikat on kirjutatud spetsiaalselt muusikapäevadel ettekandmiseks. Muusikapäevad oli koht, kus võis välja tulla oma kõige „hullemate“ muusikaliste ideedega, nagu näiteks projekt Sepapoisid. Samas sündis seal muusikat, mille kõrge tase pani kogu publiku ühes rütmis hingama, oli selleks siis Riho Sibula „Kuulaps“, In Spe või Alo Mattiiseni looming, Peeter Volkonski väga erinäolised projektid.
| Esimesed Tartu Muusikapäevad toimusid 1979. aasta kevadel Tartu Riikliku Ülikooli Rahvaste Sõpruse Päevade raames. See traditsiooniks saanud muusikaüritus määras paljuski 80ndate põlvkonna muusikalised eelistused ja väärtused. Muusika kaudu väljendati oma maailmatunnetust ja tõeotsinguid, muusika peegeldas ühiskonnas valitsevaid tundeid ja meeleolusid, pingeid ja probleeme.
| Muusikapäevad toimusid aastatel 1979–1991, kokku kolmteist korda. Fosforiidisõja laineharjal 1987. aastal kirjutasid Alo Mattiisen ja Jüri Leesment laulu „Ei ole üksi ükski maa”, mis kanti võimude kiuste ette 1987. aasta mais Tartu Raekoja platsil.
| X ehk juubelimuusikapäevad toimusid Tartus 10.-–14. mail 1988. Toona Tähtvere laulukaare all esitatud Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu tõstsid vabanemisootuses eestlaste pinged kõrgele. Kontserdi ajal tekkis väljakule üha rohkem Eesti lippe. Kuu aega varem lehvisid Tartu muinsuskaitsepäevadel kolm kangast eraldi, kuid Tartu Muusikapäevade kontserdil võeti välja pool sajandit peidus olnud sinimustvalged. Tartu Muusikapäevad andsid olulise tõuke laulvaks revolutsiooniks ristitud pöördele.
| Tartu Muusikapäevade 30. aastapäeva tähistamine on kultuuriprojekt, mille eesmärk on kultuuriajaloolise sündmuse väärikas meenutamine ja Eesti muusikaelu traditsioonide edasikandmine.
| Muusikapäevad on läbi aegade ühendanud erinevate põlvkondade muusikuid ja publikut. Sama ideed kannab ka selleaastane muusikafestival. Lavalaudadel astuvad üles nii need, kes teinud kaasa kõik muusikapäevad, kui ka need, kes esimeste muusikapäevade ajal veel sündinudki ei olnud. | Kuna traditsiooniliselt ümbritseb Tartu Muusikapäevi ainult hea muusika aura, siis on muusikud lubanud üllatada ka seekord ja osa teoseid valmib taas just muusikapäevade tarbeks. Kindlasti leiavad sealt nostalgilisi meenutusi kõik need, kes on olnud Tartu Muusikapäevadega pikka aega seotud. Vana ja uue sümbioos pakub põnevat kooslust ka tänastele noortele muusikahuvilistele.
|
|